Rahandusministeerium on koostamas Eesti mereala planeeringut, mis on vahendiks merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Käesoleva aasta mais avalikustas rahandusministeerium uuendatud versiooni Eesti mereala planeeringu põhilahenduse eelnõust. 

Traalikalandus on üks suuremaid huvigruppe, keda mereala planeeringu raames planeeritavad tuulepargid mõjutavad. Võrreldes varasemate versioonidega on olulise muudatusena toodud sisse traalpüüki puudutav, kuid vaatamata sellele on mitmed probleemkohad jätkuvalt lahenduseta. Tuuleparkide planeerimine traalimiskohtadele on meie tegevuse takistuseks. 

Praeguses mereala planeeringu põhilahenduses on traalipüüki silmas pidades sisse toodud reservalad. Eesti Kalurite Liidu seisukohalt ei anna antud lahendus kindlust tuleviku osas, kuna ka reservalasid on võimalik teatud tingimustel alates 2027 aastast tuuleparkide tarbeks kasutusele võtta. Eesti Kalurite Liidu jätkuv ettepanek on jätta kõige intensiivsemad traalpüügi alad planeeringust välja.

Planeeritavad tuulepargid omavad mõju keskkonnale, praegune mereala planeeringu dokument on aga puudulik, keskkonna mõjude uuringud ei ole piisavad. Kuna pikaajalisi uuringuid ei ole tehtud, siis ei ole võimalik ka mõjusid määrata. Planeeritud uuringud on ajaliselt sellised, et liigiliselt ei pruugi negatiivsed mõjud välja tulla KMH käigus ja ilmnevad hiljem.

Eesti Kalurite Liit toetab siinkohal juba ettevalmistatud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi müra mõju uuringu läbiviimist. Meie seisukohalt on oluline leida puuduolevad vahendid eelarvest (ca. 600 000 eurot) et uuringutega oleks võimalik juba alustada 2022 aasta kevadel. Sel juhul oleksid tulemused käes juba enne tuulikute paigaldamist. Ei tohiks teha neid otsuseid, mille tagajärgi me ette ei tea, seega on uuringu läbiviimine kriitilise tähtsusega.

Tuuleparkide rajamisel tuleb kindlasti hinnata nende mõju eri kalaliikidele. Näiteks võivad tuulepargid põhjustada rände katkestamist, aeglustumist või õigest kursist kõrvale kaldumist, millel võib omakorda olla suur mõju populatsiooni ja liigi sigimisedukusele ja arvukusele. Üks suurem riskigrupp tuuleparkide rajamise seisukohalt on Eesti rahvuskala räim, mis on ühe tundlikuma kuulmisega kala.

Mereala planeeringu kontekstis on räägitud ka kompensatsioonimeetmetest kalandussektorile juhul, kui plaanitavad tuulepargid avaldavad mõju selle tegevusele. Eesti Kalurite Liit eelistaks tulemuseks lahendust, mis leiaks alad tuuleparkidele ja võimaldaks ka kalandusel jätkata senistel kohtadel ning mahus ehk et kompensatsioonimeetmed ei ole kindlasti sektori esimene valik. Juhul, kui kompensatsioonimehhanism peaks vajalikuks osutuma, siis peab selle planeerimisel võtma arvesse kalandussektorit tervikuna. Selle taga ei ole vaid kalurid ja laevad, kalandussektori ahel on palju ulatuslikum, sh sadamad, logistika, töötlemine, müügiüksused jne.

Eesti Kalurite Liit ei soovi tuuleparkidele vastanduda – mõistame, et kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb investeerida taastuvenergia tootmisse. Küll aga tuleb ühise mereala planeerimisel arvestada kõigi asjasse puutuvate osalistega ja leida lahendused, mis rahuldaksid kõiki.

Eesti Kalurite Liit on aktiivselt kaasa rääkinud merealaplaneeringu protsessis ning ka praeguses etapis edastanud oma seisukohad rahandusministeeriumile.

Tutvu Eesti Kalurite esitatud seisukohtadega Rahandusministeeriumile (18.06.2021).

Eesti mereala planeeringu veebileht: http://mereala.hendrikson.ee/

Info mereala planeeringu protsessi kohta rahandusministeeriumi lehel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud